Camilla - 3-kuune.

Aeg lendab! Tegemist on nii kuhjaga, et hakkab üle ajama. Sellest ka see väike viivitus päeviku täitmises. Kõik Camilla fännid - andke andeks! Minu viga:( Camilla elab rõõmsalt:) oma väikekoera elu. Viimati kui kaalusime, siis oli 12 kg. Kuna ta tegi meile vahepeal väikse vimka (Liisi nägi nimelt, kuidas koer võttis mutri suhu ja rohkem ta ei näinud...), siis tegi loomaarst kindluse mõttes röntgeni -õnneks kõik OK ning peale selle saime teada, et luud on kah kõige paremas korras ja hästi arenenud. Üleüldse on Camilla äärmiselt tubli arsti juures käia - ei mingit jama - süst -suts- ja valmis. Nii möödus järjekordne kompleksvaktsiin. Hästi tubli!

Selge on meil istumine ja lamamine ka kui vaja. Eriti hästi klapib viimane, kui preemiaks on värske külmutatud räim - oh seda õnne ja rõõmu, kui ta selle kätte saab. Iga kord, kui sügavkülmast midagi võtad, kerkib Camilla pea lootuses räime saada! Ta on ikka õiges peres! Taavi käib iga nädal vähemalt korra merel ja kalapuudust meie peres eriti ei tunta - nii ka Camilla!

Sõpru jätkub tal kah! Viimane kord tutvus ta Baikaliga (minu vanema õe vetelpäästekoer), kes on vähemalt 10 korra suurem/raskem kui Camilla. Oh seda rõõmu! Sõber missugune, mis sest, et pidi peaaegu pildistamise ajaks Camillale peale istuma. Klapp on hea!

Ahaa, see on siis Puise!

1. mail läksime terveks päevaks Puise. Camillale oli see esimene kord sõita üksinda auto pakiruumis. Esialgu püüdis ikka seal püsti olla, kiunus ja viunus, kuid viimased 10 minutit oli vait. Tagasitee sama lugu (OK, pisut parem). Puises oli tal uudistamist kui palju, kuid püsis ilusti meie kõrval, rihma me talle ei pannud. Lahes oli kümneid luiki, päike säras ja tuuleke puhus. Äärmiselt ilus kevadilm.

Ranna ääres vees ujus kajakas. Camilla tegi esimesed sammud tema poole, kuid siis läks vist veidi sügavamaks ja ta loobus. Märjaks sai küll ja see oli tore. Pani kohe ringi tuulama ja püherdama. Siis viskas end päikse kätte pikale ja pärast uinakut võis jälle tegutseda.

Kuna kohe meie maja juures on ka pirnikujuline tiik, siis meie peresõbrast labradoril Lennal oli äärmine mõnu end pidevalt vette kasta. Camilla käis ka veidi uudistamas, kuid vette ei tahtnud siiski minna. Küll aga otsustas ta pissida tiigi pervele ja siis see juhtus. Üks käpp libises ära ja rulluski koer supsti vette ja sama kiiresti ronis väljas. Meie ilusast valgest koerast oli saanud porine, mudane, hall õnnetusehunnik. Küll ta oli hädas!:(

Koju jõudes pesime ta veega puhtaks ja kuna oli soe ilm, siis pärast korralikku kuivatust lasime õue tagasi ja kuhu koer läks??? Mullahunnikusse.

Selle päeva õhtul ja ka järgmisel päeval oli Camilla tõeliselt väsinud ja enamuse ajast magas.

Pühapäeval võis jälle rõõmsalt mängida ja hullata.

Camilla kaal on praegu umbes 9 kilo. On see koeraplika kohta palju või vähe?

Harjumine.

Camilla on juba õuealaga päris harjunud. Käib juba üksinda oksi ja mulda uudistamas. Eriti meeldib talle viimane. Tuhnib ja uurib ninaga. Naabri aeda oli käik juba peaaegu valmis, kuid siis pandi suur kivi ette ja sinnapaika see jäigi.

Teine öö pärast saabumist oli ikka veel ebakindel. Kuigi proovisime teda allkorrusel tara taha panna, kiunus ja viunus ta nii kõrvulukustavalt, et seda oli võimatu välja kannatada. Selgus, et ta oli end imeväiksest pilust püüdnud läbi trügida ja siis vist oli valus ja pani kiljuma. Taavi otsustas talle seegi kord seltsiks minna. Üldse on ta üks suur seltsiloom, kogu aeg hoiab ligi. Põhiliselt lamab/magab diivani ees või siis köögilaua all, kus enamasti meie ju oleme.

Eile pidime ta esimest korda üksinda koju jätma, sest läksime arsti juurde. Pisike oli terve aja nutnud!:( - ütles naabrinaine. Õhtul otsustasime, et kuna ta on harjunud alumisel korrusel vabalt ringi käima, et jätamegi seekord ta sinna ning ei pane mingeid piirdeid peale trepi, sest ülesse ta nagunii ei tohi tulla. Üllatus, üllatus! Leppis ilma mingite protestideta!:) Ei julge küll veel hõisata - eks näeb mis täna öösel saab! Hommikuni oli vaikus, nii et mul olid juba mingid kahtlused, kuid alla tulles tuli mulle vastu rõõmus Camilla ning põrandalt ei suutnud ma ühtegi üllatust leida. Ruttu õue! "Tubli, Camilla!"

Iga päev harjutame üksiolemist üha rohkem.

Söökidest meeldib Camillale keedetud juurvili+hakkliha+kodujuust+veidi krõbinaid. Külmutatud räim maitseb ka ülihea.