Meie 3-tunnine kojusõit läks ilusti, kuid kahjuks oli järgmisel päeval äkitselt Millal kõht lahti ja seda siis 3 päeva järjest. Kui muidu öösel väljas ei käi, siis nüüd nõudis 5-6 korda. Oli see mingi viirus või...? Igatahes saime loomaarstilt abi ja vaene loom pidi veidi nälgima, aga oh seda õnne kui 24 tundi läbi sai ning esimese eine aeg kätte tuli. Millised õnnetiirud! Nüüdseks on asi möödanik ja oleme jälle uue kogemuse võrra rikkamad.
Muidu sõelume üldiselt Puise ja Paralepa vahet ning Milla vapralt meiega. Sellel nädalavahetusel olid meil sõbrad külas. Milla kohtus oma uue sõbranna Retiga (Siberi husky), kellega oli päris lahe mängida, olgugi et see mängides urises ja kõri kallale kippus. Ise kõigest 3-kuune ja poole väiksem, aga tegija missugune.
Loomulikult oli meiega ka naabrikoer-sõber Baikal, kes kahjuks pidi enamuse aja oma aias istuma ja nooremate naiskutsikate mängu pealt vaatama.Sõnakuulmisega on Millal veel veidi probleeme!;) Kui ikka tahab kuhugi väga minna, siis hoolimata hüüdmisest läheb. Kui siis talle järel lähed, laseb end maad ligi (tõsta mind kui tahad!), justkui öeldes ma ju laman siin. Ootad veidi, siis hakkab roomama eesmärgi suunas!
