Camilla on juba õuealaga päris harjunud. Käib juba üksinda oksi ja mulda uudistamas. Eriti meeldib talle viimane. Tuhnib ja uurib ninaga. Naabri aeda oli käik juba peaaegu valmis, kuid siis pandi suur kivi ette ja sinnapaika see jäigi.Teine öö pärast saabumist oli ikka veel ebakindel. Kuigi proovisime teda allkorrusel tara taha panna, kiunus ja viunus ta nii kõrvulukustavalt, et seda oli võimatu välja kannatada. Selgus, et ta oli end imeväiksest pilust püüdnud läbi trügida ja siis vist oli valus ja pani kiljuma. Taavi otsustas talle seegi kord seltsiks minna. Üldse on ta üks suur seltsiloom, kogu aeg hoiab ligi. Põhiliselt lamab/magab diivani ees või siis köögilaua all, kus enamasti meie ju oleme.
Eile pidime ta esimest korda üksinda koju jätma, sest läksime arsti juurde. Pisike oli terve aja nutnud!:( - ütles naabrinaine. Õhtul otsustasime, et kuna ta on harjunud alumisel korrusel vabalt ringi käima, et jätamegi seekord ta sinna ning ei pane mingeid piirdeid peale trepi, sest ülesse ta nagunii ei tohi tulla. Üllatus, üllatus! Leppis ilma mingite protestideta!:) Ei julge küll veel hõisata - eks näeb mis täna öösel saab! Hommikuni oli vaikus, nii et mul olid juba mingid kahtlused, kuid alla tulles tuli mulle vastu rõõmus Camilla ning põrandalt ei suutnud ma ühtegi üllatust leida. Ruttu õue! "Tubli, Camilla!"Iga päev harjutame üksiolemist üha rohkem.
Söökidest meeldib Camillale keedetud juurvili+hakkliha+kodujuust+veidi krõbinaid. Külmutatud räim maitseb ka ülihea.
