Niisiis laupäeval (25.04.2009) oli aeg nii kaugel, et Camilla saabus päriselt meile. Autosõitu talus ta väga hästi, magas enamasti ja nii kui uues kodus autost välja sai, jooksis murule pissile. Vaat kui korralik ja hästi kasvatatud! (Kummardus Pillele ja Aulisele) Üldse oli ta sellel päeval äärmiselt rahulik. Lapsed olid loomulikult nii erutatud ja rõõmsad, et nad ei tahtnud teda hetkekski üksi jätta. Peagi harjus ta aiaga ja leidis endale ka sobiva kakamiskoha (lipumasti all!) - vot on valik. Süüa ja juua ei tahtnud, tukastas aeg-ajalt.
Seejärel tuli arglikult tuppa ja kondas veidi siin ringi, kuid lipsas päris kiiresti uuesti õue. Varsti võis ka veidi süüa ja juuagi. Meie pandud ase teda ei huvitanud, hoidis meie juurde.
Õhtu möödus magades. Öö enamasti magades, veidi niutsudes ja vaibanarmaste närimises. Hommikul kell 5.30 oli Camilla nii erk, hakkas tekki tirima ja oli rõõmurull ise - tema jaoks võis päev alata! Läksin siin temaga kohe õue ja oh seda rõõmu, jälle tegi oma hädad sobivasse kohta - ikka lipuväljakule ja murule. Tubli! Tuppa vist polegi juhtunud (veel!?). Seejärel võis süüa ja siis läks mõlluks. Koer tahtis mõllata - jooksis, hüppas. Ma olin päris üllatunud, sest eile oli teine koer meil olnud. Siis ta avastas koridorist peeglist oma peegelpildi, mille peale pidi haukuma ja sellega mängima. Et mitte teisi üles äratada, läksin temaga õue, kus toimus järgmine mäng - jooksis minu juurest ära ja siis ruttu tagasi. Tahtis närida ja kraapida!
Kui lapsed üles tõusid näitas Camilla oma uut külge neilegi. Liisi isegi kartis veidi. Peagi rahunes ta maha ja nüüdseks ta on juba pool tundi jälle ainult maganud Ja kui ärkab...?!:)
