Jätkuvalt käib Milla ka koertekoolis. Kuigi Taavi on veidi väsinud ja ei viitsi vabal ajal temaga treenida, on nad pühapäeviti alati platsil. Kuna vorst Millale boonusena eriti ei mõju, proovisime keedumaksa, läks paremini. Siiski täheldab Taavi, et poole aja pealt Milla huvi raugeb ja ta ei viitsi enam eriti. Ja kui siis veidi noomida, siis ta solvub ja ei tee kuulmagi. Vot selline iseloomuga koer! Treener arvab, et meie koer saab kodus liiga palju tähelepanu ja sellest see solvumine tulebki! Võimalik, kuid lõppude-lõpuks on meile Milla treenitusest olulisem tema olemasolek ja hellust saab ta küll palju!:) Ta on ju nii armas!
Milla lemmik koht kodus on välisukse ees (seespool) - nii nagu ütles Aulis, kaitseb koopasuud. Ja seda ta teeb, sest kui ta näeb (läbi välisukse väikse klaasi), et keegi tuleb, peab ju sellest märku andma. Hääl on tal kõlav!
Aastavahetuse veetsime Saaremaal Sõrve poolsaarel sõpradega. Sealsel pererahval on husky Reti. Kuna nägime neid viimati suvel, oli Retigi tugevalt kasvanud. Kuna nad puuri pole veel jõudnud ehitada, siis oli Reti esiti ketis, kuid Millaga mängimiseks lasti lahti. Oh, seda rõõmu. Reti lähenes pidevalt külje pealt ja proovis Millat kõrva tagant ja kaelast naksata. Milla aga hüppas otse peale. Läksime siis tuppa ja Milla tuli ka korraks, sest ta ju meil teatavasti rohkem toakoer! Sel ajal aga pani Reti plehku, naabrite juurde. Ka hiljem, kui me kelgutama läksime, lasti Reti nöörist lahti ja metsa poole läind ta oligi. Hüüa mis sa hüüad, selle koera kõrvad seda ei kuule. Meie koer aga oli seltskondlik ja iga kutsumise peale oli kõps kohal. Väljaarvatud siis, kui ta raiped metsa alt leidis!:(
Eelmine pühapäev olid siis esimesed märgid maas, et kätte on jõudnud SEE AEG. Milla ise kohmetu ning rahutu - ikka välja-sisse ja lamas muudkui väljas ukse ees, kus ta muidu enne eriti tihti ei istunud. Kõik märgid viitasid esimese jooksuaja saabumisele. Lohutasime teda, kuidas jaksasime. Selgitustööd tuli teha ka lastele - nende jaoks on ju see teema uus.
Praeguseks on asi kestnud umbes nädala ning esialgu võin öelda, et kartsin hullemat. Tean, et kõige ohtlikum aeg on veel ees. Alguses aga tegi veidi ebakindlaks küll - mis, millal, kui palju, kui kaua, mida, kes, kus, miks????? Raamatust loen ühte, teised koerapidajad räägivad sarnast, kuid igal koeral on see vist omamoodi. Kujutasin ette, kuidas koer käib toas nire järgi!:( Ei olnd nii! Ostsin isegi prooviks spetsiaalsed püksid. Millale olid need esialgu muidugi võõrkehad, keerutas mis kole, kuid siis leppis olukorraga. Panin talle neid paaril päeval jalga, kuid siis loobusin. Üldiselt lakub end ise puhtaks. Muidu tundub mulle, et ta on nagu rahulikum ja kuulekam praegu. Kiimas isaseid aia taga veel luuramas pole käinud, kuid hoiame siiski silma peal ja naljalt teda üksi õue ei jäta. Ju siis näeb, kuidas meil järgmine nädal läheb. Ei tea, kas Millal on see periood üks või kaks korda aastas? PÕNEV LUGU!:)